Jyväskylä Finland Govva/Foto: Outakoski 2014
Maŋimuš vahkkut leat sisttisdoallan hui olu barggu, ođđa jurddašanvugiid, miela moivvi, ođđa ustibiid ja sihke eallima ahte ámmáha oahpahusaid maid galggan gáhttet ja vurket stuora fuolain. Professor Hornberger, gii lea min ossodaga guosseprofessor, lea rahčan ovttas muinna go letne čielggadan giellaoahpaheddjiid oaiviliid, oainnuid ja jurdagiid áiggi, báikki ja saji perspektiivvain.
Dán bloggas mun háliidan muitalit vehá eambbo dutki bargobeaivvi, jurddamálliid ja sierranas guorahallanproseassaid birra, mat loahpa loahpas dolvot dutki konfereanssaide ja buori lihkuin dahket vejolažžan miellagiddevaš dutkamuša ovdanbuktimiid sihke konfereanssain ahte áigečállagiin.
Go moai professor Hornebergeriin letne dutkan mo gielaid oahpaheaddjit vásihit gielladili skuvllain Sámis, de moai letne bargan induktiiva dutkanvuogi mielde mas oahpaheddjiid jearahallamat leat guovddážis ja materiála guorahallan huksejuvvo materiála vuođul. Moai barggaime maiddái iteratiiva ja ”syklalaš” (cyclic) bargovugiin, mas dutkanmateriála guorahallo oppalaččat ođđasis ain ođđasis dan mielde go kategoriijat ja dehálaš iešvuođat ihtet oidnosii. Guorahallama vuođđun leat dieđušge álo dihto gažaldagat maid mielde sierra kategoriijat ožžot iežaset hámi ja juste dán barggus moai letne gidden erenoamáš fuomášumi ovdalis namuhuvvon áiggi, saji ja báikki doahpagiidda.
Dán bargui moai válljiime 18 giellaoahpaheaddji jearahallamiid Ruoŧas, Norggas ja Suomas. Mii leat lohpidan min oahpaheddjiide ahte mii suodjalit sin identitehta eatge vahágisge namut sin skuvlla, sin namaid dahje eará detáljjaid mat sáhttet muitalit gos oahpaheaddji lea eret ja omd. buot sitáhtain mii leat rievdadan riikkaid (omd. ránnjáriika), gielaid (eanetlogu giella) ja skuvllaid namaid. Mun lean maiddái áidna olmmoš gii lean guldalan jearahallamiid, ja buot detáljjat mat leat muitaluvvon munnje luohttámušain leat guđđon eret dahje rievdaduvvon sitáhta hámis oanehis govvádussan, mii čiehká oahpaheaddji identitehta vel buorebut.
Na, de vehá vel bargoproseassa birra. Vuosttažettiin mun ”lahkalohken” (lohken hui dárkilit) transkriberejuvvon jearahallamiid ja guldalin vel moddii maid leimmet ságastallan oahpaheddjiiguin. Dan maŋŋá mun čohkkejin oktii buot kommeanttaid mat namuhedje giela dili, rievdadusaid skuvllas, ođđa giela, giela geaffuma, guovttegielalašvuođa, čállima, giellajorregiid dahje giellašiljuid (domain), sohkabuolvvaid ja eará ássiid mat bukte ovdan báikki, saji ja áiggi. Dan maŋŋá moai Nancyin logaimet fas ođđasis čađa munno materiála ja oinniime ahte measta buot mu vuosttaš kategoriijaid lei juoga ládje vejolaš čohkket stuorit kategoriijaid vuollái, namalassii giela geavaheami, giela oahpahusa ja giela ealáskahttima vuollái. Dán maŋŋá moai logaimet fas čađa olles materiála ja ozaimet sitáhtaid main sihke mu vuosttaš kategoriijat ahte diet stuorit kategoriijat bohtet oidnosii juoga oaidninguovllu bokte. Dán maŋŋá álggii munno loahpalaš guorahallanmuddu, ja moai ozaime dalle deiktalaš (deictic) sániid ja dadjanvugiid mat čájehedje makkár áigái dahje sadjái hálli čanai iežas oainnuid. Guorahallama maŋŋá moai Nancyin čáliimet oahpaheddjiid ovttastuvvon narratiivvaid (muitalusa, govvádusa ja čilgehusa) das mo sii vásihedje giela dili, giela oahpahusa ja giela ealáskahttima iežaset skuvllas, iežaset eallimis ja iežaset guovllus.
Got de buot dán sáhttá dulkot? Go mii olbmot hállat/hupmat de mii sihke jurddaškeahttá muhto maiddái muhtin muddui diđolaččat dulkot min máilmmi máŋggaid sierra oaidninguovlluid vehkiin. Ja min gielas sáhttá gávdnat guigosiid (ledtråd) das makkár fápmoráhkadusat, auktoritehtat, ideálat ja oainnut stivrejit min dien dulkonproseassas. Min giella addá maiddái vejolašvuođa sajáidahttit min ”báikki” (place)ja identitehta máilmmis dihto áigái (time) ja dihto sadjái (space). Dasgo mii buohkat leat vásihan sierralágan dáhpáhusaid eallimis muhto maiddái muhtin muddui oaidnán seammasullasaš dáhpáhusaid, de mii dulkot áiggi ja saji guhtege iežas ládje.
Oahpaheaddjit guorahallet giela dili almmolaš oaidninguovllus ja áigodat bistá áiggis m 10-20 jagi ovdal dán áiggi gitta boahttevuhtii. Sámis ja ránnjáriikkain lea stuorra mearkkašupmi giela báikkálaš dillái. Giela oahpahusa áigerámma lea dávjá eanet ráddjejuvvon dálaáigái dahje dan áigodahkii man áigge oahpaheaddji lea leamašan oahpaheaddji virggis. Ja oahpahusa sadji lea dávjjimusat skuvllas ja luohkkás, vaikko máŋggat oahpaheaddji dovdetge, ahte sámeoahpahus galggašii leat čadnon báikkálaš sajiide ja guovlluide, ja ahte sámeoahpahus ii berrešii leat dušše dábálaš luohkkálatnjaoahpahus. Giela ealáskahttin lea buohkaid beroštupmi, dahje galggašii leat… Giela ealáskahttima áigerámma sisttisdoallá oahpaheddjiid jelgii sihke dálaáiggi, vássánáiggi (maiddái dološ historjjá) ja dieđušge boahttevuođa hástalusaid. Saji konteaksta lea viiddis ja sisttisdoallá ruovttu, skuvlla, mánáidgárddi, gili, guovllu, riikkaid ja buot daidda gullevaš abstrákta dásiid.
Giella rievdá min eallima muttuid mielde. Mun in sáhte šat hállat/hupmat máná giela, vaikko mun máhtánge omd. jietnadit muhtin sániid dego mánná livččii daid jietnadan. Mun in maiddái sáhte hállat/hupmat vássán áiggiid birra mat ledje ovdal mu áiggi dego mun ieš livččen leamašan doppe — mu áddejupmi dieid áiggiid birra lea konstrukšuvdna masa buot maid mun lean gullan, lohkan ja oaidnán váikkuha. Seammá láhkái oahpaheaddjit dulkojit máilmmi ja giela dili máŋgga sierra ”linssa” bokte ja sin oainnut ja áddejupmi das makkár gielaid dilli ja oktavuođat Sámis leat lea hui ollu gitta das makkár duogáš sis lea, makkár skuvlehus sis lea, makkár bargobiras ja bargodilli sis lea ja makkár giellaideologiijat sis leat.
Oahpaheddjiid oainnut speadjalastet ruovttoluotta maiddái mánáid láhttenvugiin, máhtuin ja giellaoainnuin. Juos oahpaheaddji dovdá ieš ahte sámegiella lea váttis dilis dahje dan lea váttis oahppat čállit, dat oidno maiddái ohppiin ja sin bargomovttas. Juos oahpaheaddji fas dovdá ahte su skuvla dahká buori barggu ja gielas lea alla árvu sutnje, de dat maiddái speadjalastá viidásabbot mánáid ja bearrašiid oainnuide. Olus oahpaheaddjit lohket ahte sámegiella lea geaffumin dahje rievdamin. Muhto sii maiddái dieđušge veardidit otnáža giela dan gillii, maid sii ieža máhttet dahje mii gullá daidda giellajorregiidda, mat ledje ja leat ain dehálaččat sin iežaset eallimis. Boares sániid jávkán lea mearka áiggiid rievdamis, muhto dábálaš sániid, sátnehámiid ja gielalaš ovdanbuktima geaffun leat mearkan ođđa sohkabuolvvaid váttis dilis — nu ainge oahpaheaddjit vásihit gielladili Sámis. Ja stuorra paradoksan lea Rasmussena (2013) fuomášupmi das, ahte mis eai leamašan nu olus davvisámegielat oahppit skuvllas sámegielat oahpahusas goassige ovdal go dál. Fáhkka skuvla lea šaddan sámegiela oktan deháleamos domeanain ja muhtin guovlluin Sámis áidna báikin gos sámegiella gullo mánáid árgabeaivvis.
Buot dieid áššiid lean fuomášan ja guorahallan maŋimuš 3-4 vahkku áiggis. Ja dán mihcamárvahkkus moai Nancyin letne leamašan Jyväskyläs Suomas 20. sosiolingvisttalaš symposias, gosa ledje čoahkkanan buot máilmmi buot beakkáneamos sosiolingvisttat dego professor Hornberger ieš, Prof. Adrian Blackledge, Prof. Kendall King, Prof. Patricia Duff, Prof. Elana Shohamy ja Prof. Monica Heller (dušše namuhan dihte moadde nama dain geainna mun bessen ságastallat). Konfereanssas ledje badjel 700 oasseváldi ja lagabus 20 sierra ovdanbuktinforuma. Munnje dát lei vuosttaš geardi go ledjen mielde sosiolingvisttalaš konfereanssas, ja ledjen vehá heahpanan beaivvi ovdal munno ovdanbuktima. Lihkus buot balut jávke go bessen čuožžut olbmuid ovddas Nancy bálddas ja sáddet máilbmái dieđu das man dehálaš guovlu Sápmi lea ja man ollu mii sáhtášeimmet dahkat sámegielaid ovdii, go beare livččiimet guldalan min oahpaheddjiid ja sin vásihusaid ja evttohusaid das mainna vugiin sámeskuvllaid leat vejolaš ovdánahttit ja nanosmahttit.
PS. Fuomášitgo ahte blogga álggu govva lea boasttobeliid? Min perspektiiva mearrida mo mii dulkot máilmmi. Märkte du att bilden i början på bloggen är upp och ned? Våra perspektiv och skaffade erfarenheter och kunskaper definierar hur vi tolkar världen. Om du vill få en ungefärlig översättning av texten kan du använda översättningsverktyget på http://gtweb.uit.no/mt/ (klipp ut texten, klistra in i rutan och läs en ungefärlig norsk översättning) .
Dearvvuođaiguin/ Hanna Outakoski
Institutionen för språkstudier 